Aalisartut piniartullu ullorsiornissinni pilluaritsi
Aalisartut piniartullu ullorsiornissinni pilluaritsi
Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisutut nunatsinni aalisartut, piniartut ilaqutaallu tamaasa qamannga pisumik ullorsiornerannik pilluaqquakka.
Kattuffiit KNAPK aamma SQAPK pilluaqqorusuppakka, taakkualu nunami maani isorartoqisumi immikkoortortaqarfippassuini siulersuisut. Siulersuisut inuussutissarsiumminnik pitsaanerulersitsiniarlutik suliuartut.
Aasaq nunatta kujataani avannaanilu paasisassarsiorlunga angalavunga. Tikitanni sumiiffippassuarni pissutsit qanoq ittuunerinik ilisimasaqalerlungalu paasisaqartorujussuuvunga. Ilisimavara pissutsinik aaqqiisoqartariaqartoq.
Kujataani avannaanilu sumiiffippassuarni pitsaasunik tunitsiveqartitsisoqarpoq. Tunitsivigissaartitsisoqaraluartoq taamaattoq aalisartut piffissap ilaani tamakkiisumik pisaminnik tunisisinnaaneq ajorput, tunitsivinni sulisussaaleqineq tunitsiviillu piginnaasaasa killiliinerisigut pissutaasarmat.
Nutaarsiassaanngilaq aalisartut aalisarluartorsuit pisaminnik tunisisinnaasannginnerat. Isumaqarpunga sumiiffini tunitsiviit pillugit pisortat tunitsiviillu suleqatigiillutik aaqqiissuteqartariaqalersut.
Kujataani aalisartunik ataatsimeeqateqarnermi siunnersuutigineqarpoq qallunaatut qanga taaguutilik; produktionsudvalg, kingumut atoqqinneqalertariaqartoq. Misilittakkat takutippaat produktionsudvalgi, aalisartunit aamma tunitsivinnit ilaasortaaffigineqartoq atorallarmat, ataatsimiititaliami ilaasortat paaseqatigillutik killeqanngitsunik qaqugukkut tunisisoqarsinnaassasoq aamma akerlianik piffissap qanoq innerani killilimmik tunisisoqartarsinnaassalluni.
Tunitsiveqarfeqartut kajumissaarusuppakka tunitsivitsik, kommunertik peqatigiiffitsillu suleqatigiisinnerisigut produktionsudvalginik pilersitseqqullugit. Isumaqarpunga neriullungalu taanna aqqutissaasariaqartoq, aalisarfiulluarnerup nalaani siunissami killilersuisarneq anigorneqassappat.
Aamma paasivara sumiiffippassuarni puisit amii eqqarneqaannartartut, aaqqissuussamik tunitsiveqartinneqarneq ajormata. Aaqqissuussaagaluartumillu tunitsivissallit aammattaaq killilerneqartuartarlutik. Puisinit pisut atorluassagutsigit orsua ilanngullugu, aaqqissuussaanerusumik aaqqiisoqartariaqarpoq. Politikkikkut sinaakkutissat aaqqinneqareerput iliuuseqarfigineqaannarsinnaallutillu.
Avannaani aalisartunik piniartunillu ataatsimeeqateqarluta ataatsimeeqataasut ilaat oqaluttuarpoq: Aalisakkat tunisinnaasagut killilersorneqaleraangata imaluunniit tunitsiviup sulisussaaleqinini pissutigalugu tunisisinnaajunnaaraangatta allanik aningaasarsiorfissaaruttarpugut, puisit amii tunisaaneq ajormata. Taama nalaataqaraangatta puisit isiginnaaginnalersarpagut. Tamanna attanneqarsinnaanngilaq, ilaannimi ullorparujussuarni tunisisinnaaneq ajoratta.
Isumaqarpunga sumiiffippassuarni puisit amiinik tunisisarnissaq piaarnerpaamik aaqqiivigineqartariaqartoq. Nunatsinnimi suli ilaqutareeqarpoq puisit amiinik inuuniuteqartunik. Avinngarusimasuni piniartunut tamanna kipiluttunartorujussuuvoq. Puisit amiinut tunngasunik sammisaqarlutillu suliaqartut, soorlu Great Greenland aamma KNAPK, kajumissaarusuppakka ataatsimiitsitaliamik piaartumik pilersitseqqullugit, puisit amiinik tunisassianillu puisinit pisut attanneqarsinnaasumik tunitsiveqartitsisarnissaq anguniarneqassalluni.
Aalisarneq pillugu Ataatsimiititaliarsuup sulinera tatigilluinnarpara.
Aalisarneq pillugu inatsisissamut suliniutissanullu tassunga atasunut allanut aalisarnerup ineriartornissamut periarfissaanut pitsaasumik tapersiisinnaasunik inuiaqatigiillu aalisarnermik pisuussutinillu annertunerpaamik iluaquteqarnissaannut qulakkeerinneqataasinnaasunik inassuteqaateqartoqassalluni suliaqarpoq.
Ataatsimiititaliarsuaq suliani pillugu isumaliutissiissummik 2021-imi tunniussissaaq, tamannalu isumalluarfigisorujussuuara.
Qamannga pisumik ullorsiorluarnissinni pilluaqquassi.
Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq
Jens Immanuelsen.
Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisutut nunatsinni aalisartut, piniartut ilaqutaallu tamaasa qamannga pisumik ullorsiornerannik pilluaqquakka.
Kattuffiit KNAPK aamma SQAPK pilluaqqorusuppakka, taakkualu nunami maani isorartoqisumi immikkoortortaqarfippassuini siulersuisut. Siulersuisut inuussutissarsiumminnik pitsaanerulersitsiniarlutik suliuartut.
Aasaq nunatta kujataani avannaanilu paasisassarsiorlunga angalavunga. Tikitanni sumiiffippassuarni pissutsit qanoq ittuunerinik ilisimasaqalerlungalu paasisaqartorujussuuvunga. Ilisimavara pissutsinik aaqqiisoqartariaqartoq.
Kujataani avannaanilu sumiiffippassuarni pitsaasunik tunitsiveqartitsisoqarpoq. Tunitsivigissaartitsisoqaraluartoq taamaattoq aalisartut piffissap ilaani tamakkiisumik pisaminnik tunisisinnaaneq ajorput, tunitsivinni sulisussaaleqineq tunitsiviillu piginnaasaasa killiliinerisigut pissutaasarmat.
Nutaarsiassaanngilaq aalisartut aalisarluartorsuit pisaminnik tunisisinnaasannginnerat. Isumaqarpunga sumiiffini tunitsiviit pillugit pisortat tunitsiviillu suleqatigiillutik aaqqiissuteqartariaqalersut.
Kujataani aalisartunik ataatsimeeqateqarnermi siunnersuutigineqarpoq qallunaatut qanga taaguutilik; produktionsudvalg, kingumut atoqqinneqalertariaqartoq. Misilittakkat takutippaat produktionsudvalgi, aalisartunit aamma tunitsivinnit ilaasortaaffigineqartoq atorallarmat, ataatsimiititaliami ilaasortat paaseqatigillutik killeqanngitsunik qaqugukkut tunisisoqarsinnaassasoq aamma akerlianik piffissap qanoq innerani killilimmik tunisisoqartarsinnaassalluni.
Tunitsiveqarfeqartut kajumissaarusuppakka tunitsivitsik, kommunertik peqatigiiffitsillu suleqatigiisinnerisigut produktionsudvalginik pilersitseqqullugit. Isumaqarpunga neriullungalu taanna aqqutissaasariaqartoq, aalisarfiulluarnerup nalaani siunissami killilersuisarneq anigorneqassappat.
Aamma paasivara sumiiffippassuarni puisit amii eqqarneqaannartartut, aaqqissuussamik tunitsiveqartinneqarneq ajormata. Aaqqissuussaagaluartumillu tunitsivissallit aammattaaq killilerneqartuartarlutik. Puisinit pisut atorluassagutsigit orsua ilanngullugu, aaqqissuussaanerusumik aaqqiisoqartariaqarpoq. Politikkikkut sinaakkutissat aaqqinneqareerput iliuuseqarfigineqaannarsinnaallutillu.
Avannaani aalisartunik piniartunillu ataatsimeeqateqarluta ataatsimeeqataasut ilaat oqaluttuarpoq: Aalisakkat tunisinnaasagut killilersorneqaleraangata imaluunniit tunitsiviup sulisussaaleqinini pissutigalugu tunisisinnaajunnaaraangatta allanik aningaasarsiorfissaaruttarpugut, puisit amii tunisaaneq ajormata. Taama nalaataqaraangatta puisit isiginnaaginnalersarpagut. Tamanna attanneqarsinnaanngilaq, ilaannimi ullorparujussuarni tunisisinnaaneq ajoratta.
Isumaqarpunga sumiiffippassuarni puisit amiinik tunisisarnissaq piaarnerpaamik aaqqiivigineqartariaqartoq. Nunatsinnimi suli ilaqutareeqarpoq puisit amiinik inuuniuteqartunik. Avinngarusimasuni piniartunut tamanna kipiluttunartorujussuuvoq. Puisit amiinut tunngasunik sammisaqarlutillu suliaqartut, soorlu Great Greenland aamma KNAPK, kajumissaarusuppakka ataatsimiitsitaliamik piaartumik pilersitseqqullugit, puisit amiinik tunisassianillu puisinit pisut attanneqarsinnaasumik tunitsiveqartitsisarnissaq anguniarneqassalluni.
Aalisarneq pillugu Ataatsimiititaliarsuup sulinera tatigilluinnarpara.
Aalisarneq pillugu inatsisissamut suliniutissanullu tassunga atasunut allanut aalisarnerup ineriartornissamut periarfissaanut pitsaasumik tapersiisinnaasunik inuiaqatigiillu aalisarnermik pisuussutinillu annertunerpaamik iluaquteqarnissaannut qulakkeerinneqataasinnaasunik inassuteqaateqartoqassalluni suliaqarpoq.
Ataatsimiititaliarsuaq suliani pillugu isumaliutissiissummik 2021-imi tunniussissaaq, tamannalu isumalluarfigisorujussuuara.
Qamannga pisumik ullorsiorluarnissinni pilluaqquassi.
Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq
Jens Immanuelsen.